Lugu meeleheitlikust Subway-otsingust DC-s

18:50 DC , eksinud , hunger , Juhtumised , nälg , sandwich , subway , US , usa , võileib , Washington , Washington DC 0Kommentaarid

Augusti algul veetsin pool nädalat USA pealinnas Washington D.C-s, kus jalutasin kuulsas mälestuspargis, käisin erinevatel üritustel ja avastasin pea iga nurga tagant mõne maailmakuulsa organisatsiooni peakontori. Oodatust hoopis pisem Valge Maja, Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), FBI, ABC News, USA keskpank ja paljud teised!

Eelneva kõrval jään aga eredalt meenutama oma seikluseid tagasihoidlikutesse Subway võileivarestoranidesse.

Õnnelike kokkusattumuste tõttu sain enne pealinna jõudmist ligi 150 kohaliku rahaühikuga Subway kinkekaardi, mis USA-st väljaspool aga ei kehti. Sestap ei jäänud mul üle muud, kui minna üle ameerikalikult suurte salatite ja võileibade "dieedile". Olgu ära mainitud, et toidu valmistamiseks meil aega polnud ja keskmine restoraniarve on D.C.-s 15-20 dollarit, mistõttu polnud minul kui tudengil dieediks valmistumine just kõige keerulisem :)

Kui muidu tundus Subway olevat iga nurga peal, siis mitmel korral, kui nälg hakkas tõesti näpistama, polnud võileivaketti kuskilt võtta. Ja sealt tekkisidki needsamad tragikomöödilised mälestused, millest ühest kirjutan kohe ka pikemalt.

Amps!

Tegemist oli viimase päevaga D.C.-s ja nälg hakkas vaikselt kimbutama. Kuna mu kaaslastel sedalaadset kinkekaarti polnud, eraldusin veidi ning suundusin 20 minuti jalutuskäigu kaugusel olevasse kesklinna. Küsisin lähima võileivarestorani järele ning pärast kahte-kolme juhatamist jõudsingi lõpuks kohale! Unustasin muidugi ära, et laupäeval on enamik kohti kinni, mistõttu pidin aina tühjeneva kõhuga otsinguid jätkama.

Hakkasin taaskord võileivarestoranide järele pärima ja kui kolm erinevat inimest rõõmsasti ühe ristmiku poole näitasid, oli kõht õnnelik! Ristmiku juures polnud Subway'd aga kuskilt näha, mispeale märgati mind kohmetuna ning suunati trepist alla maa alla. Seal entusiastlikult oma võileivakohta otsima hakates mõistsin aga, et olen otseses mõttes subway's! Väsinud pea ja tühja kõhuga olin unustanud, et kohalikud olid veendunud, et otsin metrood.

Kuid siiski, metroopeatuse kohal oleva Hispaania turisti Google Maps näitas, et sellelsamal ristmikul on ka võileiva-Subway! Nelja nurga peal ringi vaadates jõudsin pärast 10-minutilist otsingut keldri-Subway'sse, kus silt oli läinud ja mis oli äsja kolinud. Täiesti uskumatu ... telefon oli ka just tühjaks saanud!

Küsisin avatud VÕILEIVA-Subway kohta esimeselt ettejuhtuvalt mehelt, kel juhtus seljas olema särk tervislikust toitumisest ja kes tundus kui trennijurakas. Ei olnud kerge selgitada, miks ma otsin just Subway'd. Teekond seljataga oli pikk, mistõttu ei tulnud allaandmine isegi jutuks. Õnneks ütles ta, et lähim avatud võileivarestoran asus umbkaudu kümne jalutuskäiguminuti kaugusel P-tänaval.

Üks kvartal asendus teisega ja ahvatlevad lõhnad täpselt samamoodi, kuid minuteid õige ristmiku ja lõpuks ka Subway'ni oli ligi kakskümmend viis!

Lõpuks kohale jõudes valisin rahulikult oma võileivasisu välja, istusin aknaäärsesse lauda ja hakkasin koos kidakeelse kohalikuga jälgima pealtnäha kallutatud USA välisuudiseid.

Nüüd Eestisse naasnuna on mul täitsa hea meel, et Subway on siin kõike muud kui popp!

Päev hiljem lennujaamas Eesti poole suundudes suutsin erinevate terminalide vahel liigelda ligi tund aega, et kinkekaardi saldo uhkelt ja pidulikult nulli saada :) - õnnestus!