Lugu sellest, mis juhtus lõputute Omaani liivaluidete vahel

21:27 connecting cultures , kõrb , kõrbematk , liiv , omaan , palju liiva , veel rohkem liiva , Väljamaa 0Kommentaarid

Viimased nädal aega olen seedinud, mida nägin, kogesin ja õppisin Omaanis ehk paigas, mida pean ilma igasuguse küsimuseta eksootiliseimaks, kus seni käinud. Ja olgugi et sealsed vürtsikad toidud ning vesi aitavad kaasa keeravale kõhule, seedisin toimunut pigem mõtetes.

Tuumapommid, presidendivargused ja varastatud eestlased

Ligi viis päeva läbi liiva müttamist, mitu ööd tähtede ja täiskuu all magamist ning lõpmatud arutelud inimestega, kes lisaks Euroopa maadele ka riikidest, mil Eesti meedias vaid negatiivne kuvand:

Iraan oma tuumajõuga, Omaan igas aias olevate naftaaukudega, Jeemen hiljutise presidendivarguse ja ohtlike mässulistega, Liibanon varastatud eestlaste ja pingeliste suhetega naaberriikidega, Maroko turiste petvate skeemide ja machetedega vehklevate huligaanidega ning Jordaania aktiivsete Süüriaga seotud sõjaliste tegevustega.

Meedia justkui väldiks positiivset, sest negatiivne on ju see, mis müüb!

Nädal aega 15-e hoopis teisest kultuuriruumist pärit võhivõõraga "ellu jäädes" sain aga kinnitust, et tegelikult - uudiseid ja meediast saadud teadmisi kõrvale jättes - on inimesed Araabia maades oma mõtete, tegemiste ja unistuste poolest meile ikka kaunis sarnased. Iga kõrbematkal osaleja oli oma riigi esindaja ja kõigil oli oma visioon, kuidas kogukonda arendada ja inimesi inspireerida: kes õpetaja, kes ettevõtja, kes vabatahtliku ja kes lihtsalt tubli kodanikuna!

Hetk pärast seda, kui välismaalastes talletus teadmine eestlastest kui sääsetapjate maailmameistritest Autor: John C Smith

Suurim erinevus peitus aga moslemikultuuridele omastes konservatiivsetes vaadetes, mis lükkab homoseksuaalseid inimesi kaljult alla, peab eneserahuldamist naise tegemata tööks ja põlgab abielueelselt süütuse kaotanud neiu perest eemale. Kuuldavasti võetakse viimase vältimiseks hea raha eest ette illegaalseid operatsioone, et säilitada tulevast meest negatiivsest üllatusest. Neidsamu näiteid kirjutades tundub vajalik ära mainida, et arutelud toimusid suuresti vaid meessoost noortega, mistõttu olid mõned teemad teistest populaarsemad!

Luidetel hullamas! Foto: Sim Davis

Kuidas suurima katsumusega toime tulin

Enne reisi kirjutasin iseäraliku jutu sellest, kuidas kiire seedesüsteemiga kõrbematkaks valmistuda, kus tegin pisikese ülevaate eelseisvast. Kirjeldasin seal nimelt oma suurimat kartust: kuidas käituda häda number kahe korral, kui ees vaid kilomeetritepikkune org või jalge all peitmas kohalikud rotid, araabia kobra ja skorpionid, kellest 2 tükki kuuluvad mürgisuse poolest maailma TOP 3-e.

Kui päris aus olla, siis mu organism pööras end kõrbes justkui teistpidi ja tavapärase sageduse asemel sain terve matka vältel päevitada peput vaid uskumatud kaks korda! Ja olgugi et üksikuid skorpioneid sai nähtud, juhtusid nad nendel hetkedel olema kuskil eemal.

Hommikused toidukorrad polnud just kõige rikkalikumad ja sama võib väita lõunasöögi kohta. Küll aga võtsin viimast õhtustest meeletult maitsvatest Omaani toitudest ning beduiini õhtusöögist, kus 5 inimest sõid kostitajate kombe kohaselt samalt taldrikult riisi, liha ja kastmeid (!), kasutades vaid paremat kätt; vasak on teadupärast vetsus asjatamiseks :)

Asjakohane pilt kohalikest sitasitikatest :)

Toitudel oli juures ka omapäraselt krõmpsuv lisand - liiv - mistõttu usub osa minust siiamaani, et seedesüsteem muutus kordades aeglasemaks just tarbitud pisikeste kivikeste tõttu!

Liiv silmas, kõrvas, ninas, suus, särgis, püksis ja mujal

Eriti oli seda tunda õhtul, kui kõrbe eestvedajad andsid igale osalejale ekstra prillipaari, mis tundus veider, kuna päikse eest need ei kaitsnud. Üsna pea aga mõistsime, et kohe-kohe jõuab meieni liivatorm - esimene, mida olen elus kogenud! Kümme minutit hiljem hakkasid kotid jõudsasti liiva alla mattuma ja palju aega ei möödunud, kui liiv jõudis ka igale poole mujale: silma, kõrva, ninna, suhu, särgi alla, püksi ja kui mõni koht jäi nimetamata, siis kindlasti ka sinna!

Viimane kestis tunde, jõudes meieni, kui päike kõrgel taevas, ja lahkudes, kui kõik juba täitsa pime. Sestap pidime tormiga poolpimedas püsti seadma telgid, mida liiv kaugele luidete taha kaasa kiskus. Kui välja jätta tõsiasi, et samal ööl olevat ma sloveenlasest telgikaaslasele kuutõbisena midagi eestikeelset näkku karjunud, oli hommikul kõik ilus!

Hommikune (kl 06:08) udu Wahiba liivades!

Sain kõrbematkal meeletult kogemusi, teadmisi ja mälestusi, mida ei ole kahjuks (või õnneks?) võimalik pisikesse juttu kokkuvõtlikult kirjutada. Kindlasti soovitan end võimaluse korral panna proovile kõrbematkal, mida saab Eestist startides teha kõige etemini Ryanairi abil Marokos. Veelgi huvitavam oleks aga külastada mõnd Lähis-Ida maad, et saada pikaaegne kultuurišokk, tublisti avaram mõttemaailm ja rohkesti sõpru, kes pereärina naftat puurivad!