Kuvatud on postitused sildiga Väljamaal. Kuva kõik postitused

Lugu Bruneist, teispool maakera olevast müsteeriumist

6 tunni pärast Istanbulis, 12h pärast Dubais ja 24h pärast Bruneis ehk riigis, kus kotitäie eksootilisuse kõrval võetakse varastelt käed ja abieluväliselt vahekorda astunutelt kividega elu. Kuna plaanis pole kumbagi, jääb mulle seesama eksootilisus ja muresid pole :)
Paari nädala eest suundusin linnulennult 10000km kaugusel olevasse islamiriiki just selliste mõtetega, mis jätavad tagantjärgi mõeldes Bruneist vägagi jõhkra esmamulje. Kohapeale jõudes pöörati mu eelarvamused pea peale aga minutitega, mistõttu proovin tehtut heastada järgnevate faktidega, mis mind ühel või teisel viisil paelusid:

1. Vihmametsadega Eesti teisel pool Maad
Riigi peamiste näitajate poolest on see Eestile maru sarnane. Esiteks on Brunei samamoodi pisike, kattes vaid kahe Saaremaa suuruse ala ning mahutades terves riigis umbes-täpselt Tallinna jagu inimesi. Teiseks, kui mets katab Eestis ligi pool pindalast, siis Bruneis on metsaprotsent veelgi suurem: 80! Seal on tegemist muidugi vihmametsadega :)

2. Neli hooaega jagada neljaga ja meeletud äikesetormid
Bruneis on aasta läbi 30 kraadi sooja, mis tähendab, et nelja hooaega on näinud vähesed. Küll aga on seal suvekuudel taevas täis äikest: kui Eestis näeb äikesetormi reeglina vaid augusti algul, siis seal on tormine kuuldavasti üle kolme kuu järjest! Pärast seal viibitud kahte nädalat on mul päris hea ettekujutus, miks vihmametsasid kutsutakse nii ja missugused näevad välja sealsed ööd: https://youtu.be/BnpLKYvvgWk (video pole küll minu, aga annab väga hea ülevaate kogetust!).

3. Sünnipäeval keelatud rannas patrulli eest põgenemine
Kuna majutuskoht oli Lõuna-Hiina merest umbkaudu poole kilomeetri kaugusel, käisime mitmel õhtul kohalike ja rahvusvaheliste tudengitega mere ääres lõket tegemas, musitseerimas, ujumas ja üleüldse head aega veetmas. Küll aga on registreerimata koosviibimised illegaalsed ja trahvidega karistatavad, mistõttu pidime just minu sünnipäevaõhtul - kookospähklid lõkkel krõpsumas - jooksma ära rannavalve eest, mis lähenes meile nii maalt kui merelt.
Pärast väikest ehmatust saime õnneks pagema ja teistel päevadel taolist jooksu ette ei pidanud võtma :)

Pisikese kaameraga tuli sünnipäevapilt küll igati vinge, kuid kaotas taustalt nii mere kui ka mu püksid :)
4. Keskpäeval ujumiseks peab neli korda "duši all käima"
Kui öösel oli rannas mõnus, siis keskpäevast ujumist sai pidada kõike muud kui värskendavaks:
1) 20 minutit mereni kõndimist tähendas 20 minutit higistamist
2) ujuma jõudes oli vesi niivõrd soe, et värskendavat efekti peaaegu et ei olnudki
3) merest tagasi oma ruumi minemine tähendas taaskordset 20-minutilist higistamist
4) lõpuks tagasi jõudes pidi tänu kõigele eelnevale duši alla minema :)

5. Öösiti meres vilkuvad neoonsinised tulukesed
Üks asi, mille üle ma siiani imestan, on öösiti iga vees tehtud liigutusega tekkivad neoonsinised tuled, mis pärineksid justkui Narnia-taolisest maailmast. Vesi täitus nagu väikeste tähekestega, mis tegid silmad suureks nii välismaalastel kui ka kohalikel, kelle jaoks oli öösiti meres ujumine midagi uut! Koju jõudes leidsin müsteeriumile vastuse: tegemist on planktonitega, kes proovivad end valgusega vaenlaste eest kaitsta.

Pilt pole "minu rannast" ega arvatavasti ka Bruneist, aga siit näeb hästi sedasama Narnia-maailma! Pilt: Doug Perrine
6. Alkohol ja tubakas keelatud
Erinevalt Eestist kui alkoholi poolt tuntud riigist ei leia mitte ühestki Brunei poest väiksematki pudelit ega suitsupakki. Vaatamata sellele hangitakse mõlemaid mustalt turult, kus näiteks pudel viskit maksab 30 kohalikku dollarit (20EUR). Kuna Brunei on naabriks vägagi vabale ja soodsale Malaisiale, käivad noored ca poole tunni autosõidu kaugusel oleval piiril pidutsemas ja nii alkoholi kui tubakat riiki sisse "smuugeldamas". Olgu mainitud, et alkoholi puhul saab 48 tunni jooksul tuua riiki kõige rohkem kaks liitrit kanget ja 12 purki lahjat alkoholi.

7. Noorte meelelahutus avalikult null, varjatult hull
Brunei noorte kõige suurem mure on meelelahutuse puudumine: pidusid kui selliseid pole seal üldse ning noormehed-neiud ei tohi omavahel vabalt lävida. Isegi majutuskohas oli kolm torni mõeldud tüdrukutele ja kolm torni üksnes poistele - ühe korra proovisime majutusruumides korraldada ühist istumist, aga turvamees ei peatanud seda mitte lärmi pärast, vaid neidude sisenemise tõttu poiste torni.
Kuna juba esimesel päeval õnnestus mul kohalike noortega saada hea kontakt, sain aimu ka Brunei noorte nn teisest poolest. Nimelt broneerivad nad seltskonna peale uhketes hotellides kortereid, kus - vähemalt minu silmis - muutuvad nad kordades vabamaks ja avameelsemaks kui avalikus ruumis viibides. Lisaks alkoholile ja suitsudele, mis tavapäraselt keelatud, oli pidudel ka tavapäratult palju kanepit.

Universiti Brunei Darussalam majutustornid: kahes poisid, kahes tüdrukud. Ja vahepeal on turvamees :)
8. Kuidas kaotada käsi-jalgu või kividega elu
Äsja 2009. aastal jõustunud islami seadus ehk šariaat näeb tõepoolest ette, et vägistamise, abieluvälise vahekorra ja samasoolise suguühte eest visatakse islamiusku inimesed kividega surnuks. Küll on tegemist väga haruldase juhtumiga, sest vahelejäämiseks on tarvis nelja tunnistajat, keda kumbki osapool ei tohi tunda ja kes peavad peale sattuma täpselt samal hetkel. Lisaks, olenevalt varguse tõsidusest, võib seaduse kohaselt varastel amputeerida nii käsi kui ka jalgu.
Paraku on meedia (ja minusugused jõhkrate faktide otsijad) seda kõike võimendanud, mistõttu jääb mulje riigist kui väga hullust ja veidi ohtlikust paigast. Tegelikkuses hoiab taoline kord riigist eemal suuremat kuritegevust, mistõttu võib Bruneid pidada sealses piirkonnas üheks turvalisimaks riigiks.

9. Water Village ehk maailma suurim vee peale ehitatud linn
Üks huvitaimatest paikadest, kus ma Bruneis käisin, oli 42-st külast koosnev Kampong Ayer ehk Water Village, kus vee peale olid ehitatud vaiadele toetuvad majad, milles elab ligi 40000 inimest! Kujutage ette, kui kõik pärnakad elaksid vee peal :) Antud kohas oli olemas justkui kõik eluks vajalik: politseijaoskond, mošee, poed, söömiskohad, erinevad koolimajad, aga ka tuletõrjekeskus!

Tükike Brunei vanimast asustusest!
10. 0% kõndimist, 100% autoga liiklemist
Kohalikele noortele tundus uskumatu, kui mina ja teised eurooplased tahtsime kõndida 200 meetrit eemal olevasse hoonesse, sest nemad lihtsalt ei kõnni! Nad pakkusid ka kõige väiksemate vahemaade peale küüti, sest kütus maksab seal ikka uskumatult vähe - 0,35€ liitri kohta (!) - ja väljas on kohalike meelest liiga soe. Kõnniteid kui selliseid on seal väga, väga vähe.

11. Nafta-sõltlased
Odav kütusehind tuleneb riigi suurtest naftavarudest, millest pea terve nende majandus on juba aastakümneid sõltunud. 1980ndatel oli Brunei näiteks Aasia rikkaim riik, mille SKP inimese kohta oli üle kahe korra suurem kui Jaapanil ja üle viie korra suurem kui praegusel maailma tipul Singapuril! Küll aga on sõltuvus naftast muutnud bruneilased mugavaks: kui teised riigid pidid kitsikusest väljumiseks end igakülgselt jõudsasti arendama, siis Brunei istus enda nafta otsas.
Nüüd ollakse sama näitaja järgi endiselt maailma parima viie hulgas, kuid eeldatavasti saab nafta ligi 25 aasta pärast otsa. Seetõttu, kuna seni pole veel alternatiive leitud, pannakse suurt rõhku turismile ja ettevõtlusele, millest mõlemad meenutavad suuresti Eesti suundi.

12. Tasuta ülikooliõpingud & kohustuslik semester välismaal
Kohalikud on väga uhked oma tasuta kõrghariduse üle. Küll aga ei tule see mitte maksudest, vaid jällegi naftast. Veelgi rohkem pani mind imestama aga see, kui palju sooviti enda haridust muuta rahvusvahelisemaks: kõik kohalikud peavad - olenemata erialast - vähemalt ühe semestri veetma välismaal (või looma alternatiivina oma ettevõtte). Lisaks antakse suuri toetusi välismaalastele, kes oma õpinguid just Bruneis alustavad.
Muidugi hindavad kohalikud kinni makstud nn vahetusõpilase kogemust väga, aga kuna ülikool jagas fakte oma rahvusvahelistest ranking-utest pea igas võimalikus kommunikatsioonikanalis, jäi mul mulje, et suurim põhjus kohustuslikuks välissemestriks on parandada oma positsiooni ülikoolide pingereas.

13. Meeletud road, "millimallika segu" ja ülekaalulisus
Süüa sai seal meeletult! Programmil oli ette nähtud viis söögikorda päevas: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning lisaks kaks värskendamiseks mõeldud snäkki, mis andsid julgesti lõuna mõõdu välja! Riisi oli seal sama palju ja rohkemgi kui eestlastel kartuleid, küll aga kombineeritud igasuguste huvitavate ja eksootiliste maitsetega. Kõige rohkem mainisid kohalikud jahust ja veest segatud hõrgutist ambuyati, mis on läbipaistev ja maitsetu ning meenutab süües ja neelates tunnet, justkui läheks kurgust alla millimallikas. Enamasti segatakse seda muidugi (minu jaoks) meeletult vürtsikate kastmetega!
Ühest küljest olid sedavõrd tihedad ja suured road märk külalislahkusest, kuid teisalt pani see mõtlema kohalike tervise peale. 8% kõikidest bruneilastest pole mitte ainult ülekaalulised, vaid koguni rasvunud, millele ei aita kohe kindlasti kaasa üksnes autodega liikumine.

Toit siis kui üle poole on juba läinud! Roosa-mustas korvis on seesama kurikuulus ambuyat.
14. Kohustuslik kanda aasta läbi pikki pükse ja higistada
Programmi avamispäeval sain suure šoki osaliseks: olles avamiseks valinud kena ja esindusliku särgi ning vägagi elegantsed lühikesed püksid, tuli üks korraldajatest ~20 minutit enne algust mu juurde ja ütles vabandades, et tal on küll väga kahju, aga ta ei saa mul lasta lühikeste pükstega aktusel osaleda. Bruneis on nimelt väga jäik riietumisetikett suurematel sündmustel, kuid ka enamikul tööpostidest, sest vaatamata ilmale nõutakse töötajatelt pikki riideid.
Õnneks pakkus korraldaja mulle küüti majutuskohta ja tagasi ehk jõudsin oma kohale tagasi õigeks ajaks ja varasemast veelgi esinduslikumalt.

15. Kuue kuuga kaks sultaniriiki kahest 
Huvitav fakt, mille sain teada alles reisi lõpus, on tõsiasi, et maailmas on vaid kaks täielikku sultaniriiki, Brunei ja Omaan, millest mõlemasse olen kokkusattumuste tõttu sel aastal jõudnud. Küll aga peetakse ka Indoneesias ja Malaisias mõndasid piirkondi sultanaatideks, mistõttu tuleb sinna kanti kindlasti naasta :)

Brunei jättis mulle meeletult sümpaatse ja sõbraliku mulje: kohalikud tuttavad-sõbrad aitasid pea kõigega ning sain väga suures koguses pakkumisi minna erinevatesse Brunei paikadesse, millele tuli ajanappuse tõttu paraku ära öelda. Sestap tuleb teinekord minna pikemalt ja uhkemalt!
Sedasi tundub Maa ikka pisikene küll!

Lugu sellest, kuidas sessi arvelt puhkust pikendada

Käesolev kirjatükk pole eksamitest ega nende tarbeks õppimisest. Juttu ei tule ka viimasega kaasnevast stressist ega eksamieelsest ärevusest. Edasine räägib hoopiski sellest, kuidas eksamitega ühele poole saanuna on võimalik näha maailma ja muuta ülikooli poolt organiseeritud sess puhkuseks.

Möödunud õppeaasta talvise sessi ajal jõudsin käia kahenädalasel odavlennureisil Oslos ja Pariisis (11.—23. detsember) ning 10-päevasel koolitusel Aserbaidžaanis (10.—19. jaanuar). Ometi sain reiside kõrvalt oma eksamid ilusasti tehtud, sest paigutasin need väikese riskiga detsembri esimesse kahte nädalasse. Sel õppeaastal jõudsin täpselt sama strateegiaga eksamiperioodi jooksul kaheks nädalaks odavlendudega Iirimaale ja koolitusele Walesi (9.—21. jaanuar) ning nädalaks kultuure ühendavale kõrbematkale Omaani (29. jaanuar—5. veebruar). Olgugi et viimane jääb eksamitest veidi kaugemale, sobib see antud kirjutise ilmestamiseks ideaalselt.

Kui paljud oma viimaseid eksameid kirjutasid, ütles kaamelipere mulle "Tere!"
Eelnev lõik pole uhkustamiseks või kadeduse tekitamiseks, vaid ilmekaks näiteks, kuhu on sessi jooksul võimalik jõuda pelgalt efektiivse ajaplaneerimise ja piiratud tudengieelarvega. Kuigi erinevatel õppealadel ja programmidel on eksamigraafikud ja ainete hindamissüsteemid varieeruvad, toon järgnevalt välja kolm vaheaja pikendamiseni viivat sammu, mis on ühel või teisel kujul universaalsed ning kohandatavad vastavalt õpitavale.

Käi loengutes ja õpi terve semestri vältel — esmapilgul ehk veidi naiivne, kuid sisu poolest oluline.
Selleks, et muuta eksamiperiood puhkuseks, tuleb käia loengutes ja teha õpitav selgeks juba semestri vältel. Esiteks saab niimoodi tagada, et eksamieelsele tuupimisele peaks pühendama võimalikult vähe aega ja energiat ning et eksamit kirjutades läheks peamine rõhk otseselt teadmiste ülesmärkimisele, mitte päheõpitud teadmiste meenutamisele. Teiseks on paljudel õppeprogrammidel mitmeid aineid, kus jooksvalt kogutud punktide olemasolul eksamile minema ei pea. Sestap tuleb semestri keskel anda endast parim, et vähendada sessiaegset pinget ja rohkeid kohustusi.

Registreeru varaseimatele eksamitele — kelle arvates hirmus, kelle jaoks tühipaljas rumalus.
Eelmisel aastal läksin kogenematu esmaskursuslasena esimestele eksamitele vastu entusiastlikult, seades kõik oma 40 ainepunkti väärilised eksamid detsembri esimesse kahte nädalasse. Vaatamata väikesele kartusele, et ehk on amps liiga suur, mõistsin hiljem, et eelnevas punktis mainitud loengutes käimise ja semestri vältel töö tegemise abiga võttis eksamiteks valmistumine võrdlemisi vähe aega. Sel õppeaastal jaotasin eksamid detsembrikuusse, mistõttu jäi jaanuar üksnes puhkamiseks.

Pikem puhkus :)
Paljudel õppeprogrammidel pole kõiki eksameid niivõrd kompaktselt võimalik sooritada. Juhul, kui tegemist on vaid ühe üksiku puhkust piirava eksamiga, võib nõu pidada õppejõududega, kellest valdav enamus on vastutulelikud ja paindliku suhtumisega. Kui eksamid ja seminarid on aga igasuguste pausideta detsembri algusest jaanuari lõpuni, pean paratamatusega nentima, et panustada tuleks pisikesele jõuluvaheajale või suvele.

Vali tudengi eelarvele taskukohane reis
Kõik eelnev edumeelselt möödas, on tarvis vaid mõelda, kus ja kuidas puhkust veeta. Keskendun antud punktis kahele viisile, mis sobivad ideaalselt ka tudengi hellale kukrule.

Esiteks on võimalik näha teisi maid ja kultuure odavlennufirmadega, millest Eesti ja lähimate naaberriikide puhul saab teavet veebiaadressidel Ryanair.com ja Wizzair.com.



Võttes näiteks varasemalt mainitud reisi Norra ja Prantsusmaa pealinnadesse, vähendas Ryanairi lennupilet Tallinnast Oslosse rahakoti paksust vaid 15 euro võrra. Pärast kahte ööd Oslos, mis läks veebiplatvormi Couchsurfing.com abil leitud lahkete inimeste tõttu maksma ei rohkem ega vähem kui 0 eurot, suundusime lennujaama, kus pilet Pariisi maksis taaskord vaid 15 eurot. Olgu ära mainitud, et ka moepealinnas oli majutuskulu tänu „diivani surfamisele“ vaid pudel veini, rohkelt Eesti šokolaadi ja avatud meel suhtlemiseks ning kultuuriliste erinevuste jagamiseks. Lisaks eelnevale maksid tänavuse aasta puhkuse lennud Suurbritanniast Iirimaale ja tagasi kõigest 10 naela üks ots, mistõttu võib julgesti ümber lükata müüdi reisimisest kui millestki meeletult kulukast.

Teine võimalus on leida Euroopa Liidu poolt rahastatavaid noortevahetusi või huvipakkuvaid koolitusi. Tavapäraselt toovad need nädalaks kuni kaheks kokku noori erinevatest riikidest, kel on vastava projekti teema puhul ühine huvi, olgu see siis ettevõtlus, muusika, matkamine, sport, kunst, loodushoid, õpetamine või miski muu. Sedalaadsete projektide puhul on oluline märkida, et transport (sh lennukid ja bussid), majutus, toitlustus ja kohapealsed tuurid on tasuta, mistõttu on omakulu ilma ostlemise ja personaalsete kulutusteta ümmargune null.

EESTIS TEGUTSEVAD ORGANISATSIOONID, KES SAADAVAD NOORI ERINEVATELE PROJEKTIDELE:
• Noored Ühiskonna Heaks – nyheaks.blogspot.com
• Seiklejate Vennaskond – www.seiklejad.org
• EstYes – www.estyes.ee
• Continuous Action – www.continuousaction.ee
• Lisaks on kasulik rahvusvaheline veebileht Salto Youth, mis on suurim Euroopa noorsootöö andmebaas koos kõikvõimalike projektidega: www.salto-youth.net.

Artikkel ilmus esialgu Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse ajakirjas Ole Rohkem: http://olerohkem.ee/kolm-sammu-kuidas-sessi-arvelt-puhkust-pikendada/