Lugu sellest, kuidas jalgrattaga Tartu raekoja kuuse koju tõin

Tõttasin täna päeval Raekoja platsile, et võtta ratas, mille olin sinna 2 tundi varem lukustanud. Puhtjuhuslikult tuli välja, et eemal oldud tundide jooksul pandi Tartus alus tänavuse aasta jõulumeeleolu ühele verstapostile, sest Põlvamaalt oli Tartusse toodud jõulukuusk!

Läksin uudishimust muidugi juurde, et uurida, kuidas sellist monstrumit suureks ja pikaks sätitakse. Enda esimeseks imestuseks leidsin lendava neljatonnise puu:
Olgu, seal kõrval oli tegelikult suur kraana, mis seda kõike uhkesti õhus hoidis!
Natukese aja pärast märkasin, et lendavast kuusest oli maha jäänud 2-3 oksa, millest igaüks - kuna toodud puu oli lihtsalt nii meeletu - andis välja noore elurõõmsa kuuse mõõdu! Kahelt vähemalt pealtnäha seotud asjaosaliselt nii muuseas küsides, kas oleks võimalik ühte juppi koju kuuseks võtta, öeldi mulle ära. Õnneks suutis pärast teist küsimist paariline keeldujat moosida ning nii saingi endale kuuse!

Alles pärast puu kättesaamist hakkasin kilplaslikult mõtlema, et peaksin oma suure oksaga Raekoja platsilt miskitmoodi ka raudteejaama lähedale koju saama. Autoga oleks muidugi mugav, aga kuna olin kaherattalisega, pidin kuuse korvi peale panema ja kodu poole vurama:
Tükike kuusest, mis seljataga suuremal kujul paistmas!
Tulevase jõulupuuga Kuradisilla alt läbi vuhisemas
Poleks ma peale käinud, kuusepuud velo peale tõstnud ja seda kodus ilma kuusejalata käepäraste vahenditega püsti pannud, oleks kuuseke arvatavasti võsa poole teele läinud. Lisaks võib tänasest juhtumist mõelda kui noore kuuse päästmisest, sest oleksin selle jõulumeeleolu loomiseks niikuinii hankinud. Eriti vinge on aga tõdeda, et meie väike jõulupuu on tükike Tartu suurimast jõulusümbolist!

Tuleb välja, et jõulud ei peagi olema kallis lõbu :)
Seesama kuulus jõulupuu ja kolm jõulusokki :)

0 kommentaari: