Kuvatud on postitused sildiga soodne. Kuva kõik postitused

Lugu sellest, kuidas leida soodne üürikorter, ihaldatud töökoht või kohtingukaaslane

Kuidas leida unistuste töökoht, saada arstijärjekorras ettepoole või kohtuda inimesega, kellele juba väiksest saati alt üles vaadatud? Mida teha, et saada juuksuris soovitud soeng, tubli soodustus tulevase kodu ostult või kohting inimesega, kes juba pikalt mõtteis mõlkunud? Valem on lihtne.

Kõikvõimalike pisikeste ja suurte unistuste täitumiseks, aga ka murede lahendamiseks on lihtne lahendus − küsimine. Küsija suu pihta ei lööda ja kunagi ei tea, milleni üks tagasihoidlik küsimärk juhatada võib.

"Tööpostil!"
Sellesama moto paikapidavust tõestan järgnevas kirjutises, kus võtsin luubi alla tudengite pea et suurima murekoha – üürikorterid – mida on Tartus teadupärast suuresti vähem kui nende soovijaid. Eksperiment ei seisne aga pelgalt üürikorteri hankimises, vaid niigi olemasolevale probleemile on vinti juurde lisatud. Nimelt proovisin nendesamade väheste pakutavate üürihindu üheainsa kõne abil soodsamaks „kaubelda“, soovides sedaviisi säästa aasta peale arvestatava summa raha.

Ettevalmistused sõjaplaaniks
Esmalt otsisin kinnisvaraportaalide kaudu kümme potentsiaalset üürikorterit, mis asuksid Tartus ja oleksid hinnavahemikus 100−300 eurot. Lisaks, et iga kõne oleks tulemuslik ja eksperiment efektiivne, valisin välja vaid need korterid ja toad, mil oli märgis „otse omanikult“. Eelnev on tähtis just seetõttu, et maakleritel on ettekirjutised omanikelt, mistõttu peavad nad pärast potentsiaalse kliendiga rääkimist veel nõu pidama – omanikud saavad otsuseid teha aga sellesama kõne ajal.

Potentsiaalsete kodude nimekiri olemas, tuli sorava jutu saavutamiseks läbi mõelda nn helistamisstrateegia. Ilma igasuguse taustjutu ja sissejuhatuseta rahateemat puudutada oleks justkui kohatu ja võin mürki võtta, et hirmutaksin korterite omanikud kohe ära. Sestap otsustasin kõne alguses selgesti ja mõistetavalt end nime ja õppeasutusega tutvustada ning kirjeldada, kust leidsin kontakti ja mis eesmärgil helistan. Pean vajalikuks mainida, et ei tahtnud, et kõnes domineeriks soov hinnast alla kaubelda, vaid huvi korteri kohta rohkem teada saada.

Plaanisin pärida erinevate korterit puudutavate asjaolude kohta, mis kuulutuses ehk veidi segaseks jäänud. Lõpuks, kui jää murtud, mõtlesin jõuda kõne tuumani ehk küsida üürihinna ja potentsiaalse allahindluse kohta.

Kauplemine veidi teistsugusemas keskkonnas veidi teistlaadi inimestega :)
Tulemuslikkus või läbikukkumine
Ettevalmistused tehtud, paber ja pastakas olemas ning telefon valmis – aeg julgus kokku võtta. Pilk kuulutusel ja telefon kutsumas:
- Tere, kas räägin Marjuga?
- Tere! Jah, Marju kuuleb.
- Minu nimi on Uku Lilleväli, olen Tartu Ülikooli tudeng ja helistan kuulutuse tõttu, mille leidsin kinnisvaraportaalist. Kuna koht jäi silma, mõtlesin, et helistan ja küsin lisainformatsiooni.
- Jaa, aitäh helistamast, aga huvilisi on juba mitmeid ja uuel nädalal tullakse korterit juba vaatama.
Mõtlesin, et ei ole hullu, kuna esimese katsetusega ei saagi kõik kohe õnnestuda.
- Aitäh teilegi ja ilusat päeva!
Sarnaste sõnadega võtsin ette ka kolm järgnevat kuulutust ja neis sisalduvad telefoninumbrid, kuid kaks neist olid aegunud ja üürilise juba leidnud. Kolmandal – sarnaselt esimese kõnega – olid mitmed entusiastlikud huvilised juba olemas.

Pärast nelja kõnet oli tunne eksperimendi suhtes kõhe, sest varasem kindlameelsus hakkas tasapisi asenduma kahtlusega. Proovisin leida lohutust mõttest, et alati ei saagi hästi minna ning paratamatult tuleb mõned katsetused ebaõnnestunuks tunnistada. Küll aga oli mul veel potentsiaalseid tulevasi elupaikasid alles kuus, mistõttu otsustasin sirge seljaga oma katsetustega lõpuni minna.

Positiivne pööre
Järgnev vestlus oli pöördepunkt: pärast eelnevalt välja toodud sissejuhatust sain teada, et korter on saadaval, mispeale küsisin mõned täpsustavad küsimused nii naabrite kui elektri- ja kommunaalkulude kohta. Lõpuks jõudsin esimest korda ka teemani, mis eksperimendi keskpunktis:
- Teil on siin kirjas, et korteri üürihind on 150 eurot. Kas oleks väga kriminaalne küsida, kas sellele oleks võimalik teha ka tudengisoodustust?
- Hind on tudengitele niigi paras… Aga kaubelda saab ikka!
- Jaa, mõtlesin, et küsija suu pihta ei lööda ja kunagi ei tea…
- Meil on kahte tüüpi tube: vastavalt suurusele kas 150 või 170 eurot. Las ma mõtlen veidi… Esimese võib teha 135 ja teise 150 euroga!
Sel hetkel mõistsin, et see, mis ennist tundus juba võimatu, oli järsku muutunud võimalikuks: kõne tõestas, et isegi väga kehvas olukorras peab küsimise ja õnne korrelatsioon paika.
- See tundub parem kui hea, suur aitäh! Uurin veel teisi variante ja helistan ehk juba järgmisel nädalal tagasi.
Jõudsin tõdemusele, et kui tudeng saaks ühes kuus maksta 15−20 eurot vähem, säästaks ta pelgalt sellesama kõne abil aastas 200 eurot või rohkemgi.

Järele olid jäänud veel viis korterit, millest kahele oli üürnik juba leitud ning kolmandal oli mitmeid huvilisi. Kaks viimast kõnet olid aga kõige keerulisemad, sest korterid olid küll saadaval, kuid tulemuslikkuse jaoks oli tarvis rohkemat kui varem välja nuputatud helistamisstrateegia.

Järgmine lootuskiir
Olles kõne algul end tutvustanud, lisainformatsiooni küsinud ning ka tudengisoodustuse kohta pärinud, vastas esimese korteri omanik mulle kahtlevalt:
- Ma nüüd ei teagi… Iga allahinnatud euro oleks minu jaoks ju kaotus.
Möödus ehk pool sekundit, kui jätkasin jutajamist sellega, kuidas seesama pakkumine mulle teiste seast silma jäi ja miks väikene hinnaalandus mind äärmiselt tänulikuks teeks. Olgugi et veidi kaheldes, vastati mulle just nõndavõrd positiivselt:
- Nii palju saan teile vastu tulla, et võime igakuiseks püsivaks üürihinnaks teha 250 eurot.
M.O.T.T. - mida oligi tarvis tõestada!
Arvestades, et üür on 190 eurot ja kommunaalid keskeltläbi 75, siis igakuine sääst oleks taaskord 15 eurot (loe: aastas ligi 200). Tänasin ja mainisin, et vaatan teisigi kortereid ja helistan ehk järgmisel nädalal tagasi.

Kõige kõvem kivi
Positiivse emotsiooniga oli hea haarata telefon ka viimaseks kõneks, mil võtsin ette eelnevatest veidi suurema, ilusama ja sedavõrd ka kallima, 290 eurose kuuüüriga korteri. Pärast tutvustust, uudishimulikke küsimusi ja tudengisoodustuse idee avaldamist küsiti, kui palju tunduks mulle endale õiglane maksta.

Tunnistan, et olin esialgu veidi jultunud, kuid pärast pisikest põhjendust pakkusin välja 30 eurot soodsama kuuüüri. Hetk hiljem aga mõistsin, et sai vist taas teps palju, ja ütlesin, et isegi 270 eurot oleks väga vastutulelik ja positiivne. Kõne teises otsas oldi küll veidi skeptilised, kuid anti roheline tuli, kui huvi peaks süvenema.

Kolm ümarat ja seitse kandilist
Lõppeks tegin kokkuvõtte, et kümnest kõnest olid suisa kolm edukad ehk õnnestumise protsent oli niivõrd eeskujulik kui arv 30. Vaatamata vahepealsetele nn läbikukkumistele sain tõestust sellest, et mida rohkem küsida, seda suuremad on võimalused, et lõpuks jõuan sihini, olgu siis tegemist unistuste töökoha hankimise, vajaduse korral arsti- või poejärjekorras ettepoole saamise või uue kodu üürihinna langetamisega. Olgem julgemad, sest küsija suu pihta ei lööda, otse vastupidi.

Lugu avaldati esialgu tudengiajakirjas Ole Rohkem: http://olerohkem.ee/lihtne-valem-mille-abil-leida-soodne-uurikorter-ihaldatud-tookoht-voi-kohtingukaaslane/
Loe rohkem

Lugu sellest, kuidas sessi arvelt puhkust pikendada

Käesolev kirjatükk pole eksamitest ega nende tarbeks õppimisest. Juttu ei tule ka viimasega kaasnevast stressist ega eksamieelsest ärevusest. Edasine räägib hoopiski sellest, kuidas eksamitega ühele poole saanuna on võimalik näha maailma ja muuta ülikooli poolt organiseeritud sess puhkuseks.

Möödunud õppeaasta talvise sessi ajal jõudsin käia kahenädalasel odavlennureisil Oslos ja Pariisis (11.—23. detsember) ning 10-päevasel koolitusel Aserbaidžaanis (10.—19. jaanuar). Ometi sain reiside kõrvalt oma eksamid ilusasti tehtud, sest paigutasin need väikese riskiga detsembri esimesse kahte nädalasse. Sel õppeaastal jõudsin täpselt sama strateegiaga eksamiperioodi jooksul kaheks nädalaks odavlendudega Iirimaale ja koolitusele Walesi (9.—21. jaanuar) ning nädalaks kultuure ühendavale kõrbematkale Omaani (29. jaanuar—5. veebruar). Olgugi et viimane jääb eksamitest veidi kaugemale, sobib see antud kirjutise ilmestamiseks ideaalselt.

Kui paljud oma viimaseid eksameid kirjutasid, ütles kaamelipere mulle "Tere!"
Eelnev lõik pole uhkustamiseks või kadeduse tekitamiseks, vaid ilmekaks näiteks, kuhu on sessi jooksul võimalik jõuda pelgalt efektiivse ajaplaneerimise ja piiratud tudengieelarvega. Kuigi erinevatel õppealadel ja programmidel on eksamigraafikud ja ainete hindamissüsteemid varieeruvad, toon järgnevalt välja kolm vaheaja pikendamiseni viivat sammu, mis on ühel või teisel kujul universaalsed ning kohandatavad vastavalt õpitavale.

Käi loengutes ja õpi terve semestri vältel — esmapilgul ehk veidi naiivne, kuid sisu poolest oluline.
Selleks, et muuta eksamiperiood puhkuseks, tuleb käia loengutes ja teha õpitav selgeks juba semestri vältel. Esiteks saab niimoodi tagada, et eksamieelsele tuupimisele peaks pühendama võimalikult vähe aega ja energiat ning et eksamit kirjutades läheks peamine rõhk otseselt teadmiste ülesmärkimisele, mitte päheõpitud teadmiste meenutamisele. Teiseks on paljudel õppeprogrammidel mitmeid aineid, kus jooksvalt kogutud punktide olemasolul eksamile minema ei pea. Sestap tuleb semestri keskel anda endast parim, et vähendada sessiaegset pinget ja rohkeid kohustusi.

Registreeru varaseimatele eksamitele — kelle arvates hirmus, kelle jaoks tühipaljas rumalus.
Eelmisel aastal läksin kogenematu esmaskursuslasena esimestele eksamitele vastu entusiastlikult, seades kõik oma 40 ainepunkti väärilised eksamid detsembri esimesse kahte nädalasse. Vaatamata väikesele kartusele, et ehk on amps liiga suur, mõistsin hiljem, et eelnevas punktis mainitud loengutes käimise ja semestri vältel töö tegemise abiga võttis eksamiteks valmistumine võrdlemisi vähe aega. Sel õppeaastal jaotasin eksamid detsembrikuusse, mistõttu jäi jaanuar üksnes puhkamiseks.

Pikem puhkus :)
Paljudel õppeprogrammidel pole kõiki eksameid niivõrd kompaktselt võimalik sooritada. Juhul, kui tegemist on vaid ühe üksiku puhkust piirava eksamiga, võib nõu pidada õppejõududega, kellest valdav enamus on vastutulelikud ja paindliku suhtumisega. Kui eksamid ja seminarid on aga igasuguste pausideta detsembri algusest jaanuari lõpuni, pean paratamatusega nentima, et panustada tuleks pisikesele jõuluvaheajale või suvele.

Vali tudengi eelarvele taskukohane reis
Kõik eelnev edumeelselt möödas, on tarvis vaid mõelda, kus ja kuidas puhkust veeta. Keskendun antud punktis kahele viisile, mis sobivad ideaalselt ka tudengi hellale kukrule.

Esiteks on võimalik näha teisi maid ja kultuure odavlennufirmadega, millest Eesti ja lähimate naaberriikide puhul saab teavet veebiaadressidel Ryanair.com ja Wizzair.com.



Võttes näiteks varasemalt mainitud reisi Norra ja Prantsusmaa pealinnadesse, vähendas Ryanairi lennupilet Tallinnast Oslosse rahakoti paksust vaid 15 euro võrra. Pärast kahte ööd Oslos, mis läks veebiplatvormi Couchsurfing.com abil leitud lahkete inimeste tõttu maksma ei rohkem ega vähem kui 0 eurot, suundusime lennujaama, kus pilet Pariisi maksis taaskord vaid 15 eurot. Olgu ära mainitud, et ka moepealinnas oli majutuskulu tänu „diivani surfamisele“ vaid pudel veini, rohkelt Eesti šokolaadi ja avatud meel suhtlemiseks ning kultuuriliste erinevuste jagamiseks. Lisaks eelnevale maksid tänavuse aasta puhkuse lennud Suurbritanniast Iirimaale ja tagasi kõigest 10 naela üks ots, mistõttu võib julgesti ümber lükata müüdi reisimisest kui millestki meeletult kulukast.

Teine võimalus on leida Euroopa Liidu poolt rahastatavaid noortevahetusi või huvipakkuvaid koolitusi. Tavapäraselt toovad need nädalaks kuni kaheks kokku noori erinevatest riikidest, kel on vastava projekti teema puhul ühine huvi, olgu see siis ettevõtlus, muusika, matkamine, sport, kunst, loodushoid, õpetamine või miski muu. Sedalaadsete projektide puhul on oluline märkida, et transport (sh lennukid ja bussid), majutus, toitlustus ja kohapealsed tuurid on tasuta, mistõttu on omakulu ilma ostlemise ja personaalsete kulutusteta ümmargune null.

EESTIS TEGUTSEVAD ORGANISATSIOONID, KES SAADAVAD NOORI ERINEVATELE PROJEKTIDELE:
• Noored Ühiskonna Heaks – nyheaks.blogspot.com
• Seiklejate Vennaskond – www.seiklejad.org
• EstYes – www.estyes.ee
• Continuous Action – www.continuousaction.ee
• Lisaks on kasulik rahvusvaheline veebileht Salto Youth, mis on suurim Euroopa noorsootöö andmebaas koos kõikvõimalike projektidega: www.salto-youth.net.

Artikkel ilmus esialgu Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse ajakirjas Ole Rohkem: http://olerohkem.ee/kolm-sammu-kuidas-sessi-arvelt-puhkust-pikendada/
Loe rohkem

Lugu sellest, kuidas tundsin end Moldovas kui soomlane Eestis

"Antud väikse blogipostituse jaoks pole emotsiooni edasiandmiseks vaja mitte rohkesti mahlakaid sõnu, vaid paari iseenda eest rääkivat pilti. Mõned pisikesed fun-fact-id siiski." Just niimoodi alustasin eile õhtul oma blogipostituse kirjutamist. Siis hakkasin aga kirja panema neidsamu huvitavaid fakte ja juttu tuli aina juurde, mistõttu muutus pisike listikene täitsa lahedaks artikliks :)

Siin on 8 kõige iseäralikumat punkti, mis mind kümne Moldovas veedetud päeva jooksul mõnusasti üllatasid ja mis näitavad, kuivõrd erineb Eesti Euroopa peaaegu et vaeseimast riigist:

1. Moldova teed
Teed on hullud ja seda ülivõrdes! Eestis lähevad inimesed endast välja juba väikeste augukestegi pärast. Otsitakse üles teeomanik ja tehakse kõik, et talle kuidagi kaebus esitada, et tee korda saaks. Moldova auklikel maanteedel võis kohalike maršrutkadega 70km/h sõites aga asjadest kinni hoidmata neist üsna kergesti ilma jääda ja isegi pea vastu lage lüüa, mistõttu enamik võõramaalastest, kellega seal viibisin, just kõige positiivsemate emotsioonidega ei olnud. Kohalike nägudelt peegeldus aga rahumeelsus: kõik olid harjunud ja keegi ei kurtnud!

2. Moldova ühistransport
Üks kultuurišokk oli kohalik ühistransport. Lisaks nõukaaegsetele bussidele ja trollidele olid seal väiksed minibussid, maršrutkad, mida võis väikse käeviipega peatada ükskõik, kus kohas, et siis 3 leu (16 eurosenti) eest edasi sõita. Busse ja trolle sellise hinnaga muidugi kasutada ei saanud... sealsed piletid olid 2 leu-d, mis teeb ca 10 eurosenti! Taksodes tuli igasuguse tünga vältimiseks juba eos kokku leppida, kui palju reisi lõpus maksta tuleb. Olgu ära öeldud, et 5km hind oli 1 euro. Ei saanud just kurta!

3. Moldova prügi
Kui Eestis toimib prügi sorteerimis- ja äraveosüsteem hästi, siis seal visatakse kõik ühte kohta kokku ja pannakse tuli otsa. Ja kõige all mõtlen reaalselt kõike: olmeprügi, paberit, patareisid, autorehve, plastpudeleid jpm! Bussiga mööda riiki ringi sõites võis üsna tihti näha, kuidas inimesed põletavad tee kõrval avatud väiksel alal aia ja autotee vahel kõike, millest lahti tahavad saada. Sõitsin mööda ka vanemast paarikesest, kes pani prahti põletades leekidesse ka omaenda aia!

4. Moldova vein
Odavaim vein - 1 euro, maitse - üle Eesti keskmise! Veinitööstus on Moldovas nii põllumajanduse kui kogu majanduse üks suurimaid alustalasid ja seetõttu kuuluvad nad maailma suurimate veinieksportijate sekka. Käisin ka Moldova suuruselt teises veinilinnas, Cricovas, mille maa-aluste veinitänavate ja tehaste kogupikkus on 120km. Olgu mainitud, et suurimal ulatub sama number 250-ni! Veinilinna tänavanurki reguleerivad liiklusmärgid ja valgusfoorid ning iga tänav on oma nime saanud mõne veini järgi. Soovitan!

5. Sõltuvus Venemaast
Moldova on väikeste energiavarude tõttu suuresti sõltuv Venemaast, kes on olukorda Moldova survestamiseks tugevasti ära kasutanud. 2006 ja 2009 sulges Vene gaasihiid neil mitmeks nädalaks ligipääsu energiale ja täpselt poolteist aastat tagasi esitas Moskva Chisinaule ultimaatumi, millega Moldova pidi valima kas Euroopa Liiduga energialepete tühistamise või Vene gaasi igasuguste hinnaalanduste kaotamise. Lisaks on Moskva aeg-ajalt ära keelanud ka Moldova veinide importimise, mis on riigi majandusele veinitööstuse suure osakaalu ja tugevate majanduslike sidemete tõttu Venemaaga meeletu põntsu pannud.

6. Chisinau majutus
Chisinaus on populaarne osta vanu kortereid, neid renoveerida ja seejärel välja rentida. Kui ühel ööl saime korraliku 3-toalise korteri 5 peale 40 euroga (8 eurot nägu), siis teisel ööl leidsime väikese skeemitamise abil uhke korteri vaid 22 euroga (4,5 eurot nägu!?). Nimelt oli see mõeldud vaid kahele inimesele, aga kuna suutsime korteriomanikule jätta mulje, et meid on vaid kaks, ja kuna voodi oli suur ja pehme ning kaks korralikku diivanit oli ka, sobis see viiele hinnatundlikule eestlasele rohkem kui küll!

7. Moldova palgad
Mu moldovlannast sõbranna ütles, et kui ta ülikoolis sotsiaalabi eriala lõpetab, ootab teda töö, mille palk on alla 100 euro kuus. Imestasin ja lubasin, et uurin koju jõudes juurde. Leidsin, et keskmine netopalk on seal 180EUR, mis on rohkem kui 4 korda väiksem kui Eestis. Miinimumpalga puhul on vahe veelgi suurem: kui Eestis on miinimumpalk 355EUR kuus, siis Moldovas on see suisa 6 korda väiksem - vähem kui 60 eurot! Mitteametlikult saadakse paljudes kohtades lausa 20 eurosenti tunnis! Pärast sõbranna palgafakti ja väikest uurimist ei tundunud sealsed hinnad üldsegi nii utoopiliselt madalad.

8. Transnistria
Kui Moldovasse minek oli ajas 20 aastat tagasi rändamine, siis Transnistria puhul võis arvata, et seal on veel aasta 1980. Moldova-Transnistria piiril võttis passide kontrollimine omajagu aega, mistõttu pidi bussitäis kohalikke viie umbkeelse turisti pärast pikalt ootama. Pealinnas Tiraspolis liikusid tänavatel vabalt ringi mundrites sõdurid ja mitmete hoonete ees sai skulptuuridena näha nii Leninit kui mitmeid teisi sovietliku maailma "superstaare". Vägagi üllatav oli aga kohalik nõukaaegne ülikool, Приднестровский государственный университет, kus eredate vitraažidena olid seintel CCCP-tähistusega lipud ja pildid. Kogu Transnistrias veedetud aja vältel imestasin aga sealse rahu ja vaikuse üle: tundus, nagu lääne meedia pingutaks kõigega üle. Seega soovitan suhtuda kriitiliselt kõigesse, mida loete :)

Et mõista, kuidas meil läks ja kuidas saime umbkeelsete eestlastena hakkama riigis, kus inglise keelt ei räägita, lugege kindlasti ka Pireti blogi: http://goo.gl/O2hcZn
Kamuflaažis mees roostetanud rattaga roostetanud gaasiballooni vedamas ehk Moldovat paremini iseloomustavat pilti ma kohe kuidagi leida ei suutnud! (Pilt: Piret Salumäe)
Loe rohkem
Tellimine: Postitused (Atom)