Lugu sellest, kuidas tundsin end Moldovas kui soomlane Eestis

"Antud väikse blogipostituse jaoks pole emotsiooni edasiandmiseks vaja mitte rohkesti mahlakaid sõnu, vaid paari iseenda eest rääkivat pilti. Mõned pisikesed fun-fact-id siiski." Just niimoodi alustasin eile õhtul oma blogipostituse kirjutamist. Siis hakkasin aga kirja panema neidsamu huvitavaid fakte ja juttu tuli aina juurde, mistõttu muutus pisike listikene täitsa lahedaks artikliks :)

Siin on 8 kõige iseäralikumat punkti, mis mind kümne Moldovas veedetud päeva jooksul mõnusasti üllatasid ja mis näitavad, kuivõrd erineb Eesti Euroopa peaaegu et vaeseimast riigist:

1. Moldova teed
Teed on hullud ja seda ülivõrdes! Eestis lähevad inimesed endast välja juba väikeste augukestegi pärast. Otsitakse üles teeomanik ja tehakse kõik, et talle kuidagi kaebus esitada, et tee korda saaks. Moldova auklikel maanteedel võis kohalike maršrutkadega 70km/h sõites aga asjadest kinni hoidmata neist üsna kergesti ilma jääda ja isegi pea vastu lage lüüa, mistõttu enamik võõramaalastest, kellega seal viibisin, just kõige positiivsemate emotsioonidega ei olnud. Kohalike nägudelt peegeldus aga rahumeelsus: kõik olid harjunud ja keegi ei kurtnud!

2. Moldova ühistransport
Üks kultuurišokk oli kohalik ühistransport. Lisaks nõukaaegsetele bussidele ja trollidele olid seal väiksed minibussid, maršrutkad, mida võis väikse käeviipega peatada ükskõik, kus kohas, et siis 3 leu (16 eurosenti) eest edasi sõita. Busse ja trolle sellise hinnaga muidugi kasutada ei saanud... sealsed piletid olid 2 leu-d, mis teeb ca 10 eurosenti! Taksodes tuli igasuguse tünga vältimiseks juba eos kokku leppida, kui palju reisi lõpus maksta tuleb. Olgu ära öeldud, et 5km hind oli 1 euro. Ei saanud just kurta!

3. Moldova prügi
Kui Eestis toimib prügi sorteerimis- ja äraveosüsteem hästi, siis seal visatakse kõik ühte kohta kokku ja pannakse tuli otsa. Ja kõige all mõtlen reaalselt kõike: olmeprügi, paberit, patareisid, autorehve, plastpudeleid jpm! Bussiga mööda riiki ringi sõites võis üsna tihti näha, kuidas inimesed põletavad tee kõrval avatud väiksel alal aia ja autotee vahel kõike, millest lahti tahavad saada. Sõitsin mööda ka vanemast paarikesest, kes pani prahti põletades leekidesse ka omaenda aia!

4. Moldova vein
Odavaim vein - 1 euro, maitse - üle Eesti keskmise! Veinitööstus on Moldovas nii põllumajanduse kui kogu majanduse üks suurimaid alustalasid ja seetõttu kuuluvad nad maailma suurimate veinieksportijate sekka. Käisin ka Moldova suuruselt teises veinilinnas, Cricovas, mille maa-aluste veinitänavate ja tehaste kogupikkus on 120km. Olgu mainitud, et suurimal ulatub sama number 250-ni! Veinilinna tänavanurki reguleerivad liiklusmärgid ja valgusfoorid ning iga tänav on oma nime saanud mõne veini järgi. Soovitan!

5. Sõltuvus Venemaast
Moldova on väikeste energiavarude tõttu suuresti sõltuv Venemaast, kes on olukorda Moldova survestamiseks tugevasti ära kasutanud. 2006 ja 2009 sulges Vene gaasihiid neil mitmeks nädalaks ligipääsu energiale ja täpselt poolteist aastat tagasi esitas Moskva Chisinaule ultimaatumi, millega Moldova pidi valima kas Euroopa Liiduga energialepete tühistamise või Vene gaasi igasuguste hinnaalanduste kaotamise. Lisaks on Moskva aeg-ajalt ära keelanud ka Moldova veinide importimise, mis on riigi majandusele veinitööstuse suure osakaalu ja tugevate majanduslike sidemete tõttu Venemaaga meeletu põntsu pannud.

6. Chisinau majutus
Chisinaus on populaarne osta vanu kortereid, neid renoveerida ja seejärel välja rentida. Kui ühel ööl saime korraliku 3-toalise korteri 5 peale 40 euroga (8 eurot nägu), siis teisel ööl leidsime väikese skeemitamise abil uhke korteri vaid 22 euroga (4,5 eurot nägu!?). Nimelt oli see mõeldud vaid kahele inimesele, aga kuna suutsime korteriomanikule jätta mulje, et meid on vaid kaks, ja kuna voodi oli suur ja pehme ning kaks korralikku diivanit oli ka, sobis see viiele hinnatundlikule eestlasele rohkem kui küll!

7. Moldova palgad
Mu moldovlannast sõbranna ütles, et kui ta ülikoolis sotsiaalabi eriala lõpetab, ootab teda töö, mille palk on alla 100 euro kuus. Imestasin ja lubasin, et uurin koju jõudes juurde. Leidsin, et keskmine netopalk on seal 180EUR, mis on rohkem kui 4 korda väiksem kui Eestis. Miinimumpalga puhul on vahe veelgi suurem: kui Eestis on miinimumpalk 355EUR kuus, siis Moldovas on see suisa 6 korda väiksem - vähem kui 60 eurot! Mitteametlikult saadakse paljudes kohtades lausa 20 eurosenti tunnis! Pärast sõbranna palgafakti ja väikest uurimist ei tundunud sealsed hinnad üldsegi nii utoopiliselt madalad.

8. Transnistria
Kui Moldovasse minek oli ajas 20 aastat tagasi rändamine, siis Transnistria puhul võis arvata, et seal on veel aasta 1980. Moldova-Transnistria piiril võttis passide kontrollimine omajagu aega, mistõttu pidi bussitäis kohalikke viie umbkeelse turisti pärast pikalt ootama. Pealinnas Tiraspolis liikusid tänavatel vabalt ringi mundrites sõdurid ja mitmete hoonete ees sai skulptuuridena näha nii Leninit kui mitmeid teisi sovietliku maailma "superstaare". Vägagi üllatav oli aga kohalik nõukaaegne ülikool, Приднестровский государственный университет, kus eredate vitraažidena olid seintel CCCP-tähistusega lipud ja pildid. Kogu Transnistrias veedetud aja vältel imestasin aga sealse rahu ja vaikuse üle: tundus, nagu lääne meedia pingutaks kõigega üle. Seega soovitan suhtuda kriitiliselt kõigesse, mida loete :)

Et mõista, kuidas meil läks ja kuidas saime umbkeelsete eestlastena hakkama riigis, kus inglise keelt ei räägita, lugege kindlasti ka Pireti blogi: http://goo.gl/O2hcZn
Kamuflaažis mees roostetanud rattaga roostetanud gaasiballooni vedamas ehk Moldovat paremini iseloomustavat pilti ma kohe kuidagi leida ei suutnud! (Pilt: Piret Salumäe)

0 kommentaari: